Peegelkarp

1,00 5,00 

Karpkala (Cyprinus carpio) genotüüp, millele on iseloomulik suurte ja suhteliselt harvade, peeglit meenutavade soomuste paiknemine kehal.

Noored söövad zooplanktonit, vanemad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid, samuti taimtoitu.

Kalatranspordi tingimused.

Kirjeldus

Cyprinus carpio, tuntud ka kui peegelkarp, on karpkalaliste sugukonda kuuluv kalaliik. See on pärit Aasiast, kuid on levinud üle maailma, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Peegelkarp saab oma nime omapärase soomustiku järgi, kus mõned soomused on suuremad ja moodustavad keha külgedele peegeldavaid laike või mustreid. Keha värvus võib varieeruda pruunist rohekashalli või sinakashalli värvini. Nad võivad kasvada märkimisväärse suurusega, ulatudes tavaliselt 40–80 cm pikkuseni, kuid mõned isendid võivad kasvada üle meetri pikkuseks.

Peegelkarp on taimtoiduline kalaliik, kuid võib süüa ka putukaid, usse ja teisi selgrootuid. Nad eelistavad elupaigana aeglase vooluga jõgesid, järvi ja tiike ning taluvad erinevaid veetemperatuure.

Peegelkarpidel on majanduslik tähtsus toiduallikana, kuid neid peetakse ka populaarseteks spordikaladeks, eriti harrastuskalastajate seas. Nende võitlusoskus ja suur kasvupotentsiaal teevad neist ihaldatud püügikala. Samuti mängivad peegelkarbid veekogude ökosüsteemides olulist rolli, mõjutades taimestikku ja teisi kalaliike.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Cyprinus carpio ehk peegelkarp on kalaliik, millel on omapärane soomustik ja suur kasvupotentsiaal. Nad on taimtoidulised, kuid söövad ka selgrootuid, ning neid leidub paljudes veekogudes üle maailma. Peegelkarpidel on oluline majanduslik, spordikalastuslik ja ökoloogiline roll.

Lisainfo

Suurus

10-12cm, 14-17cm, 26-30cm